Külmetusriskide

Külmetusriskide mõiste hõlmab tegureid, mis suurendavad inimese tõenäosust saada külmetushaigus. Külmetust põhjustavad peamiselt rinoviirused ja teised hingamisteid nakatavad viirused. Tavalised sümptomid on ninakinnisus, nohu, kurguvalu ja köha; palavik esineb sagedamini lastel kui täiskasvanutel.

Levik ja nakkuselevitamine toimub peamiselt köhimise ja aevastamise teel levivate tilkade kaudu, samuti saastunud pindadega kokku puutudes ja käte kaudu näole. Inkubatsiooniperiood on umbes üks kuni kolm päeva.

Riskitegurid hõlmavad vanust (lapsed on üldiselt tundlikumad ning neil esineb külmetushaigusi sagedamini), kõrge kontakti tihedates sotsiaalsetes keskkondades (lasteaiad, koolid), aasta aega – eriti sügise ja talve perioodil, kui hooned on suletud ja õhuhulk on vähenenud. Lisaks suurenevad riskid suitsetamise, krooniliste haiguste (asthma, kopsuhaigused, diabeet), stressi, unehäirete ja ületöötamisega, halvas toitumises ning halvasti ventileeritud siseruumides.

Ennetus sisaldab kätepesemist ja näo vastu tungimise vältimist, hügieeni, korrapärast ventilatsiooni, väljas viibimist kui võimalik, ning maskide kasutamist tiheda kontakti korral ja haigena koju jäämist. Kõigile külmetushaigustele ei ole eraldi vaktsiini; ennetus keskendub üldisele tervislikule eluviisile ja kätehügieenile.

Raskematel juhtudel või riskigruppides (alla 2-aastased, eakad, immuunpuudulikkusega inimesed, astma või kopsuhaiguste põdevad) võib külmetushaigus viia tüsistusteni, nagu sinusiit või otiit.