Küllastuste

Küllastuste (küllastus) on mõiste, mis viitab küllastumise seisunditele või nendega seotud nähtustele. See on kontekstis sõltuv ja kirjeldab olukorda, kus süsteem on saavutanud maksimaalse võime omastada, töödelda või reageerida teatud komponendile või energiale. Mõiste rõhk on piirile või täitumusele, mis piirab edasist muutust sama tingimuste korral.

Keemias ja lahustuvuse kontekstis tähistab küllastus lahustuvuse piiri: antud temperatuuril on lahus maksimaalselt küllastunud ja lisanduv lahustuv aine ei lahustu. Sellist piiripunkti nimetatakse küllastuspunktiks.

Füüsikas ja materjaliteadustes esineb küllastus magnetilise ja optilise vormis: magnetiline küllastus tähendab, et suurem välisväli ei suurenda magnetiseerumist; optiline küllastus tekib, kui materjali või detektori reageering jõuab maksimaalse valgusdoosi tasemele.

Infotehnoloogias ja võrkudes kirjeldab küllastus süsteemi koormust või kanaleid, kus nõudlus ületab olemasolevad ressursid, põhjustades viivitusi või kahanenud jõudlust. Küllastuste kasutamine on laialt levinud ning seda käsitatakse nii tehnilistes kui ka kujundlikes kontekstides maksimaalse täitumuse või piirangu tähistajana.

Etymoloogiliselt pärineb küllastus verbist küllastama; küllastuste vorm viitab erinevatele küllastusolukordadele erinevates valdkondades.