Küllastust

Küllastus on Eesti keeles täitumuse või küllastuse seisund. Mõiste kirjeldab olukorda, kus mingi süsteem on saavutanud maksimaalse või piisava täitumuse. See võib viidata nii füüsilisele kui psühholoogilisele kogemusele ning seda kasutatakse erinevates valdkondades, näiteks toitumises, keemias ja majanduses.

Toitumises viitab küllastus söömisel tekkinud täitumustundele, mis vähendab näljatunnet ja reguleerib energiatarbimist. Küllastumist mõjutavad toidu koostisosad ja toiduaine tihedus, kiudainete sisaldus, maitse, lõhn ning toidukogus ning söögisüntees. Seedimise aeg ja hormonaalne regulatsioon — näiteks ghrelin, leptin ning soolestikus moodustuvad muud hormoonid — mõjutavad küllastusperioodi ning seda, kui kaua nälg väheneb.

Keemias ja materjaliteaduses tähistab küllastus olukorda, kus lahus või süsteem on maksimaalselt küllastunud ning enam lahustuvat aineti lahustuda ei. Selles kontekstis räägitakse küllastustasemest ning küllastuspunktilt, mis on oluline lahustuvuse, adsorptsiooni ja materjalide omaduste hindamisel.

Majanduses kirjeldatakse küllastust kui kasvava nõudluse või turu potentsiaalse kasvuvõimaluse piirangut: kui turul on täidetud olulisimad vajadused, muutub edasimüügi ja uuendusprojektide mõju piiratumaks ning hinnad võivad stabiliseeruda.

Küllastust hinnatakse nii subjektiivsete enesehindamiste kui ka objektiivsete näitajate kaudu, näiteks täitumustunde kestus, toidutarbimise kogused ja energiatarbimise muutused.