Kõvenemise

Kõvenemine on materjali omaduste muutumine, mille käigus materjal muutub kõvemaks, tugevamaks või vastupidavamaks. Protsess tekib erinevate mehhanismide tulemusena, näiteks kristalliseerumise, hüdraatimise või keemiliste ühendite sette tekkimise läbi. Lõpp-tulemus on tavaliselt suurem kõvadus ja tugevus ning mõnikord vähenevad plastilised omadused.

Metallurgias tähistab kõvenemine sageli soojusravi ja vananemise kaudu toimuvat tugevus- ja kõvusekasvu. Kõvenemine võib kaasneda precipitatsioonide tekkimisega, kui lahustunud koostisosad jaotuvad väikesteks moodustisteks. See nõuab sageli kontrollitud temperatuuri ja aja suhteid ning annab materjalile suurema vastupidavuse koormustele, kuid võib vähendada plastilisust.

Betooni ja tsentmetoodides kasutataval mõistel kõvenemine viitab kemikaalide reageerimisele ja hüdraatide moodustumisele, mis annab materjalile omase tugevuse. Betooni kõvenemine jätkub ajas ja võib kesta nädalaid ning sagedasti märgitakse standardne tugevuse saavutamine 28 päeva jooksul. Kõvenemist soodustavad ja piiravad temperatuur, niiskus ning koostisosade suhteid.

Kõvenemise kontrollimine ja hindamine on oluline eri valdkondades. Mõõtmised hõlmavad tugevust, kõvadust ja plastilisuse muutuste jälgimist ning neid tegureid arvestatakse tootmis- ja töökindluse tagamisel. Ettevalmistuses ja operatsioonides tuleb arvestada materjali omaduste soovitud taset lõpliku kasutuse jaoks.