Käärimisprotsessi

Käärimisprotsess ehk fermentatsioon on biokeemiline protsess, mille käigus mikroorganismid, nagu pärmid ja bakterid, muundavad orgaanilisi aineid, peamiselt süsivesikuid, lihtsamateks ühenditeks anaeroobsetes tingimustes. See tähendab, et protsess toimub hapnikuvabas keskkonnas. Käärimisprotsessi käigus vabaneb energia, mida mikroorganismid oma elutegevuseks kasutavad.

Peamine käärimisprotsessi tüüp on alkoholfermentatsioon, kus suhkrud (nt glükoos) muundatakse etanooliks ja süsinikdioksiidiks. Seda protsessi kasutatakse laialdaselt alkohoolsete jookide, nagu õlu, vein ja viin, tootmisel. Teine oluline tüüp on piimhappekäärimine, kus suhkrud muutuvad piimhappeks. See on protsess, mis toimub jogurti, hapukapsa ja hapukoore valmistamisel ning on oluline ka lihaste töös.

Lisaks toiduainetööstusele on käärimisprotsessil rakendusi ka muudes valdkondades. Seda kasutatakse näiteks biokütuste tootmisel, ravimite fermentatsioonil ning jäätmekäitluses. Mikroorganismide valik ja käärimistingimused, nagu temperatuur ja pH, on otsustava tähtsusega lõpp-produkti omaduste määramisel. Käärimine on seega mitmekülgne ja tähtis bioloogiline protsess.