Käärimisprotsess

Käärimisprotsess, tuntud ka kui fermentatsioon, on metaboliline protsess, mille käigus organism muudab keemilisi aineid, tavaliselt süsivesikuid, anaeroobsetes tingimustes orgaanilisteks hapeteks, gaasideks või alkoholiks. See on üks vanimaid biotehnoloogia vorme, mida inimesed on kasutanud toiduainete säilitamiseks ja valmistamiseks. Käärimine on levinud paljudes organismides, sealhulgas bakterites, pärmseentes ja ka lihasrakkudes.

Peamine käärimise eesmärk on ATP tootmine, mis on raku energiaallikas. Anaeroobsetes tingimustes, kus hapnikku ei ole piisavalt, ei saa rakk läbida aeroobset hingamist, mis toodab rohkem ATP-d. Seetõttu kasutab rakk käärimist glükolüüsi jätkamiseks ja väikese koguse ATP saamiseks. Käärimisprotsessi käigus regenereeritakse ka NAD+, mis on glükolüüsi jaoks vajalik koensüüm.

Tuntumad käärimise vormid on piimhappe käärimine ja etanoolkäärimine. Piimhappe käärimist kasutavad näiteks lihasrakud intensiivse füüsilise koormuse ajal ning piimhappebakterid jogurti ja hapukapsa tootmisel. Etanoolkäärimist kasutavad pärmseened leiva ja alkohoolsete jookide valmistamisel. Käärimisprotsessi rakendusi leidub ka tööstuslikus tootmises, näiteks antibiootikumide, vitamiinide ja ensüümide valmistamisel.