Käitumishäiretega

Käitumishäiretega viitab psühholoogilisele seisundile, mida iseloomustab korduv ja püsiv käitumismuster, kus rikutakse teiste põhiõigusi, olulisi ühiskondlikke norme või reegleid. Need häired ilmnevad tavaliselt lapse- või noorukieas ning võivad jätkuda ka täiskasvanueas. Käitumishäirete diagnostika põhineb tavaliselt kindlaksmääratud kriteeriumidel, mis hõlmavad mitmeid käitumisviise, näiteks agressiivsust inimeste ja loomade suhtes, vara hävitamist, petturlikkust või vargust ning tõsiseid reeglite rikkumisi.

Selle seisundi põhjused on sageli keerulised ja multifaktoriaalsed, hõlmates geneetilisi eelsoodumusi, neurobioloogilisi erinevusi, keskkonnategureid nagu perekonnas esinev väärkohtlemine või hooletusse jätmine, ning sotsiaalseid mõjutusi. Mõned käitumishäirete ilmingud võivad olla juhuslikud või olukorrast tingitud, kuid püsiv ja laialt levinud mustrit peetakse häire tunnuseks.

Ravi ja sekkumised on olulised, et leevendada häire sümptomeid ja ennetada selle negatiivseid pikaajalisi tagajärgi. Raviplaanid on sageli individuaalselt kohandatud ja võivad hõlmata pereteraapiat, käitumisteraapiat, sotsiaalsete oskuste treeningut ning vajadusel ka medikamentoosset ravi. Varajane sekkumine ja sobiv tugi on sageli seotud paremate tulemustega.