Käitumishäirete

Käitumishäirete all mõistetakse püsivaid ja korduvate käitumismustrite kompleksi, mis rikuvad teiste inimeste põhiõigusi, teiste inimeste olulisi vanusega seotud norme või reegleid. Need häired ilmnevad tavaliselt lapse- või noorukieas ning võivad olla erineva raskusastmega.

Käitumishäirete sümptomid võivad varieeruda, kuid sageli hõlmavad nad agressiivsust inimeste ja loomade suhtes, vara hävitamist, petlikkust või vargust ning tõsiseid reeglite rikkumisi. Näiteks võib laps kiusata teisi, rünnata neid füüsiliselt, lõhkuda esemeid, valetada või varastada. Samuti võivad esineda sellised käitumisviisid nagu koolist puudumine, kodust ära jooksmine või öine väljas olemine ilma lubata.

Käitumishäirete põhjused on sageli kompleksed ja multifaktoriaalsed, hõlmates geneetilisi, neurobioloogilisi, keskkondlikke ja sotsiaalseid mõjutusi. Probleemid perekonnas, vanemate käitumishäired, negatiivsed eeskujud, vaesus, koolivägivald ja varasemad traumaatilised kogemused võivad kõik soodustada käitumishäirete teket.

Diagnoosimine toimub psühhiaatri või psühholoogi poolt, tuginedes kliinilisele intervjuule, vaatlustele ja psühholoogilistele testidele. Ravi on sageli mitmekülgne ja hõlmab teraapiat lapsele ja perele, käitumisravi, sotsiaalsete oskuste treeningut ning vajadusel ka medikamentoosset ravi. Varajane sekkumine on oluline, et ennetada häirete süvenemist ja negatiivsete tagajärgede teket täiskasvanueas.