Kuritegevusele

Kuritegevus on seadusega kriminaliseeritud tegevus, mille eest võib karistada. Eestis kasutatakse mõistet kuritegevus laiemas tähenduses kui kõigi seadusest oodatavate kohustuste rikkumist, kuid ühtlustamaks lausehõngulist grammatikat on tihti esile toodud vormi kuritegevusele, mis ilmneb näiteks väljendites nagu “vastu kuritegevusele suunatud meetmed” või “kuritegevusele keskendunud ennetus”. Kuritegevusele viidatakse seetõttu nii protsessi kui ka ohvrite ja ühiskonna kontekstis.

Kuritegevus hõlmab mitmesuguseid rizigatüüpe. Võrdluseks on peamised rühmad: vägivald ja ähvardused (nt vägivallaaktid), varavastased kuriteod (vargus, röövimine, moona vargus), majandus- ja äriintriigid (rahapesu, korruptsioon, skeemid, mis toovad kahju ettevõtetele ja riigile), küberkuritegevus (andmete vargus, identiteedivargus, teenuste katkemine), ning organiseeritud kuritegevus ja narkootikumide levitamine. Lisaks arendavad rahvusvahelised koostööd üha enam koostöövõrgustikke ja võrgustikke, mis ületavad riigipiire.

Õiguslik raamistik põhineb karistusõiguses ja menetlusõiguses: karistusõiguse alused defineerib Karistuseseadustik ning menetluslikud küsimused lahendab Menetlusseadustik. Kohus ning süüdimõistmisel rakendatavad karistused varieeruvad vastavalt teguviisile ja juhtumile. Haavatavate gruppide kaitse, süüdimõistmise standardid ja õigused on keskmes.

Ennetus ja vähendamine põhinevad koostööl avaliku julgeoleku asutuste, kogukonna ja asutuste vahel, sealhulgas koolitus, teavitus, küberturvalisuse meetmed ja tagasipöördumine. Rahvusvaheline koostöö, sealhulgas Euroopa Liit, Europol ja Interpol, aitab koostöös jõustada piirideüleste jõupingutuste ja andmete jagamise kaudu kuritegevuse takistamist. Kuritegevuse kohta on oluline võtta arvesse ohvrite õigused, õiglane menetlus ja faktipõhine, neutraalne teave.