Korrosioonikaitseained

Korrosioonikaitseained on ained, mida kasutatakse metallide ja muude materjalide kaitsmiseks korrosiooni, st materjali hävimise või kahjustumise eest keemilise või elektrokeemilise reaktsiooni kaudu keskkonnaga. Neid lisatakse sageli töötlemisprotsessi käigus või kantakse peale kaitsekihina.

Üks levinumaid kaitsemeetodeid on inhibiitorite kasutamine. Inhibiitorid on kemikaalid, mis aeglustavad või peatavad korrosiooniprotsessi, moodustades metalli pinnale kaitsva kihi või muutes korrosioonikeskkonda. Need võivad olla orgaanilised või anorgaanilised ühendid ja nende valik sõltub kaitstavast materjalist ning keskkonna tingimustest.

Teine meetod on kaitsekatete pealekandmine, näiteks värvide, lakkide või plastide abil. Need katted isoleerivad metalli ümbritsevast keskkonnast, takistades otsest kokkupuudet niiskuse, hapniku või muude korrosiooni põhjustajatega. Galvaniseerimine, kus teras kaetakse tsingikihiga, on samuti levinud kaitsemeetod, mis toimib nii barjäärina kui ka ohvrikattena, kaitstes terast, isegi kui kate on vigastatud.

Lisaks kasutatakse kattematerjalidena ka erinevaid metalle, näiteks kroomi või niklit, mille pind on vastupidavam korrosioonile. Materjali valikul ja kaitsemeetodite rakendamisel on oluline arvestada keskkonnatingimuste, kasutatava materjali tüübi ja eeldatava kasutusaja nõuetega, et tagada maksimaalne kaitse ja pikendada toodete eluiga.