Korallid

Korallid on kolooniapõhised merel elavad invertebraadid, mis kuuluvad klassi Anthozoa. Nad koosnevad polüpididest, mis elavad koos ja moodustavad sageli suuri kolooniaid ning eraldavad kaltsiumi‑karbonaadist skeleti. Korallid jagunevad peamiselt kõvaks korallideks (Scleractinia), mis moodustavad suure osa korallrahudest, ja pehmeteks korallideks (Alcyonaria), mille skelet on paindlikum. Kõige tuntumad ja ökoloogiliselt tähtsamad on kõvad korallid.

Bioloogia ja sümbioos: Paljud kõvad korallid elavad sümbioosis zooxanthellae'idega, väikeste dinoflagellaatide ühikutega, mis paiknevad nende kudedes. Fotosünteesi kaudu toodetud orgaanilised ained annavad korallidele märkimisväärse osa energiast, mis võimaldab neil ehitada ja kasvatada suuremaid skelette. Mõned korallid on azooxanthellate ja toidavad end peamiselt planktoniga.

Elupaik, levik ja ohud: Korallrahud arenevad peamiselt troopiliste ja subtroopiliste merede soojades, selges ja valgusküllases vees; tavalisel sügavusel on kuni umbes 60 meetrit. Nad on väga sõltuvad vee temperatuurist ja heast valgustusest. Kliimamuutused ja ookeani happelisus ning muud inimtegevused võivad põhjustada korallide kasvu aeglustumist, värvimist (bleaching) ja kolooniate lõhkumist. Reostus, sedimentatsioon ja liigne püük samuti kahjustavad nende ökosüsteeme.

Kaitse ja tähtsus: Korallrahud on olulised ökosüsteemid, pakkudes elupaiku paljudele mereorganismidele ning kaitstes randasid. Nad on oluline majanduslik ressurss turismi, kalanduse ja ravimite allikana. Kaitsemeetmed hõlmavad mereparke, kaitsealadel asuvat kaitsme ning taastamisprotsesse, sealhulgas korallide kasvatamist ja istutamist.