Kopsusiirdamised

Kopsusiirdamised ehk kopsutransplantatsioonid on kirurgilised operatsioonid, mille käigus siirdatakse doonorkops recipienti. Tavaliselt tehakse ühekordne kopsusiirdamine (single-lung) või kahene kopsusiirdamine (double-lung); harva võib olla südame-kopsu siirdamine. Indikatsioonid on endstaadiumis rasked kopsuhaigused, kus teised ravimeetodid ei anna piisavat ellujäämisohtu ega elukvaliteeti. Levinumad põhjused: krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tsüstiline fibroos, kopsufibroos, primaarne kopsuhüpertensioon. Patsiendid läbivad põhjaliku hindamise, mis võtab kokku meditsiinilise sobivuse, komorbiditeed, ravimit järjepidevuse ja sotsiaalse toe.

Doonorid on tavaliselt brain-dead ja kopsud valitakse vastavalt veretüübile, suurusele ning ühilduvusele; jaotamine toimub riikliku/rahvusvahelise programmi kaudu. Briding-meetodid, sealhulgas ECMO, võivad olla vajalikud ooteajal.

Operatsioon hõlmab haigete kopsude eemaldamist ning donorikopsude ühendamist bronhide ja vere- ning hingamisteede struktuuridega. Pärast siirdamist on vajalik eluaegne immunosupressioon (nt takrolimus, mycophenolate mofetil ja steroidid) ning infektsioonide profülaktika. Jälgimine hõlmab regulaarsed kontrollid, et tuvastada võimalikke retsidiive ja kaugsed tüsistusi.

Riskid hõlmavad retsidenssi, infektsioone, CLAD-i arengut, vaskulaarseid tüsistusi ja surma. Esimese aasta ellujääm on umbes 80–85%, viieaastane umbes 50–60%; tulemused sõltuvad haiglatest ja riigist. Pidev järelhooldus, rehabilitatsioon ja elustiili muutused on olulised.