Kopsuhaiguste

Kopsuhaigused on haigused, mis mõjutavad hingamissüsteemi, sealhulgas kopsude koe, õhukanaleid ja pleurat. Need hõlmavad nii ägedaid kui kroonilisi seisundeid ning võivad tekkida erinevatel põhjustel ning manifestatsioonidel.

Kõige tavalisemad vormid on kopsupõletik (kopsupõletik), astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD), kopsuvähk ja interstitsiaalsed ehk kopsude sidekoehaigused. Riskitegurid hõlmavad suitsetamist, töökohal kahjulikke aineid (nt asbest, silikaat), õhusaastet, nakkusi ning geneetilisi või autoimmuunhaigusi.

Sümptomid sõltuvad haigusest, kuid sageli esinevad köha, õhupuudus, vilistav hingamine ja rindkere valu. Diagnostika põhineb patsiendi anamneesil ja füüsilisel ülevaatusel, kujutavate uuringute (kõri röntgen või CT), kopsufunktsiooni testidel ning laboratoorsetel ja vajadusel mikrobioloogilistel uuringutel.

Ravi ja hooldus on haigusest olenemata suunatud sümptomite leevendamisele, haiguse progresseerumise pidurdamisele ning tüsistuste vältimisele. See võib sisaldada antibiootikume või viirusevastaseid ravimeid infektsioonide korral, bronhodilataatoreid ja põletikuvastaseid inhalatsiooniravimeid, pikalist hapnikuravi, kopsu rehabilitatsiooni ning elustiili muutusi. Suitsetamisest loobumine, korrapärane vaktsineerimine (influenza ja pneumokokk) ning krooniliste haiguste juhtimise programmid vähendavad riske ja parandavad elukvaliteeti.

Ennetus ja varajane diagnoos on olulised, et prognoos oleks parem. Riiklikud tervishoiuprogrammid ja ravi kättesaadavus mängivad suurt rolli, kuna kopsuhaiguste haigestumus ja mõjud on rahvatervisele tuntavalt olulised.