Koostnimesid

Koostnimesid (koostnimed) on eesti keeles sõnade ühendamisel moodustunud nimisõnade rühm. Nad tekivad, kui kaks või rohkem iseseisvat sõnaühikut ühinevad ja annavad uue tähenduse, millega kirjeldatakse nähtust, eset või mõistet. Koostnimed on eesti keeles väga levinud ja katavad nii igapäevaseid kui ka tehnilisi termineid.

Koostnimed võivad olla kahe- või enama komponendiga. Tavapäraselt moodustuvad need kahest põhielemendist, mis sisaldavad nii mitmepalgelisi kui ka võrdelisi tähendusi: esmane komponent annab üldise kategooria määraja (nt tee, laud, maja), teisene komponent lisab täpsust (nt maantee, töölaud, raudtee). Mõned koostnimed võivad olla ka kolmekomponendilised või tekkinud pikematest ühenditest, keerukama tähendusega. Sõnaliigi järgi on need peamiselt nimisõnad või nime- ning omadussõnade ühendid.

Kirjutus ja vormid: Eesti keeles on enamik koostnimesid kirjutatud kas ühelkõrguselisena (koos sõnana) või teatud juhtudel sidejoonita nähtavaks tegemiseks hüpheniga, et selgitada sententsi suuruseid või uut eriprotsessi. Üldine tendents on, et levinud ja ajalooliselt kinnistunud koostnimed kirjutatakse ühes sõnas, aga uute või eriti mitmepalgeliste ühendite puhul võib kasutada hüphenit või eraldi kirjutamist ajutise selguse jaoks.

Sissetõmmatult võivad koostnimed võtta erinevaid semantilisi suhteid: pealinen või mõttesuunatud täpsustus, kus vasakpoolne komponent määrab üldise kategooria ja parempoolne täpsustab tähendust. Nad võivad taanduda erinevateks morfoloogilisteks muutusteks ning nendega võib kaasneda foneetiline koondumine.

Vaadates Eesti keele varasammudes on koostnimed oluline osa sõnavarast ning nad peegeldavad keelelise loovuse ja kokkulepitud terminoloogia arengut.