Konvektsioonina

Konvektsioonina on soojusülekande vorm, mille käigus soojust kannab vedelik või gaas, liikudes. Temperatuurierinevused tekitavad tiheduse muutusi: kuum vedelik on vähem tihe, tõuseb üles, jahtunud vedelik aga vajub alla. Selline tsirkulatsioon kannab soojust keskkonda.

Loomulik konvektsioon tekib tiheduse erinevusest; näide on toas soojendatud õhu tõus ja jahtunud õhu langus. Jõustatud konvektsioon toimub seevastu siis, kui vedeliku liikumist sunnitakse, näiteks ventilaatori, pumba või kütteseadme abil.

Mõõtmis- ja lähenemisviisid hõlmavad mitmesuguseid suurusi ja koefitsiente. Reynolds' arv kirjeldab voolu režiimi (laminaarne vs turbulantne). Loomulikule konvektsioonile on olulised Grashof'i ja Rayleigh arvud, mis kirjeldavad tiheduse jõudude ja termilise diffusiooni rolle; Prandtl arv hindab vedeliku momentum- ja soojusdifusiooni suhet. Nusselt arv seob konvektsiooni soojusülekandega: suurenenud Nu viitab efektiivsemale soojusteadlikkusele.

Rakendused hõlmavad laia valikut valdkondi. Termosõlmede ja soojusvahetite kujundus, HVAC-süsteemid, elektronsüsteemide jahutus ning toiduvalmistus-on tehnilised valdkonnad, kus konvektsioon aitab soojust edasi kanda. Meteoroloogias ja ookeanograafias on konvektsioon keskne mehhanism pilvi tekitavas atmosfääris ning meresooja ja külma vee vahelises ringluses.

Piirangud ja eripärad: konvektsioon ei toimi alati efektiivselt väikestel skaaladel või stabiilsete piirgradientide korral, kus konduktiivsed protsessid võivad domineerida. Laminaarsed ja turbulentsed olekud ning piirpindade lähedus mõjutavad voolu ja soojustakistust märkimisväärselt.