Kondensatsioonipolümeerimine

Kondensatsioonipolümeerimine on keemiline protsess, mille käigus monomeerid reageerivad omavahel, moodustades polümeeri ning vabastades samal ajal väikese molekuli, nagu vesi, metanool või vesinikkloriidhape. See erineb liitumispolümeerimisest, kus monomeerid lihtsalt liituvad üksteisega ilma kõrvalproduktide tekkimiseta. Kondensatsioonipolümeerimine hõlmab tavaliselt monomeere, mille molekulides on kaks või enam funktsionaalset rühma, mis on võimelised reageerima.

Näiteks polüestrite moodustumine on kondensatsioonipolümeerimise teel toimuv protsess, kus alkoholi funktsionaalrühm ja karboksüülhappe funktsionaalrühm reageerivad, et moodustada estri side ja vabaneda veemolekul. Sarnaselt tekivad polüamiidid amiini ja karboksüülhappe vahelise reaktsiooni tulemusena, moodustades amiidsideme ja eraldades samuti vee. Polükarbonaadid ja polütriküülid on teised näited polümeeridest, mida sünteesitakse kondensatsioonipolümeerimise abil.

Selle polümerisatsiooni tüübi käigus ahel kasvab järk-järgult, kus iga uus monomeeri ühiku lisandumine toob kaasa väikese molekuli eraldumise. Protsessi tõhusus sõltub sageli reaktsiooni tingimustest, nagu temperatuur, rõhk ja katalüsaatorite olemasolu, samuti monomeeride puhtusest. Kondensatsioonipolümeerimine on oluline meetod mitmete tööstuslikult oluliste plastide ja kiudude tootmiseks.