Kondensatsioonipolümeerimisel

Kondensatsioonipolümeerimisel on polümerisatsiooni tüüp, kus kaks või enam monomeeri molekuli reageerivad ja ühinevad, moodustades polümeeri ja samal ajal eraldub väike molekul nagu vesi, metanool või vesinikkloriid. Seda protsessi nimetatakse kondensatsioonireaktsiooniks.

Erinevalt liitpolümerisatsioonist, kus kõik monomeeri aatomid sisalduvad polümeeri selgroos, kaotab kondensatsioonipolümerisatsioon igal monomeeride ühinemisel ühe või mitu väikest molekuli. Need väikesed molekulid ei ole osa lõplikust polümeerist.

Levinud kondensatsioonipolümeeride näideteks on polüestrid, polüamiidid (nailonid) ja polükarbonaadid. Polüestrid moodustuvad karboksüülhappe ja alkoholi reaktsioonil, eraldudes vesi. Polüamiidid tekivad amiini ja karboksüülhappe vahelisel reaktsioonil, samuti vabaneb vesi. Polükarbonaadid tekivad süsinikhappe derivaatide ja dioolide reaktsioonil.

Kondensatsioonipolümeerimisel kasutatavad monomeerid peavad omama funktsionaalseid rühmi, mis suudavad reageerida ja sidemeid moodustada, samal ajal kui väike molekul elimineerub. Reaktsiooni käigus kasvab polümeeri ahel juhuslikult või regulaarselt, sõltuvalt kasutatavatest monomeeridest ja reaktsioonitingimustest.