Komposteerimisprotsess

Komposteerimisprotsess on bioloogiline lagunemisprotsess, mille käigus orgaanilised jäätmed muudetakse toitainerikkaks kompostiks ehk mullale sarnaseks humusiks. Lagunemine toimib mikroorganismide ja seenete toimel ning tavaliselt kaasneb temperatuuri tõus, mis aitab kahjulikke patogeene hävitada. Protsess võib toimuda erinevates süsteemides, alates avokompostihunnikust kuni spetsiaalsetesse kompostikastidesse.

Olulised tingimused ja materjalid hõlmavad sobivat niiskust (ligikaudu 50–60%), hapnikupööre ja ventilatsiooni, ning temperatuuri taset: esialgses faasis on tavapärane mesofüüsiline aktiivsus (umbes 20–40 °C), seejärel võivad järgneda termofüüsilised faasid (40–60 °C). Toidusegu optimaalne C:N suhe on umbes 25–30:1. Materjalid jagunevad peamiselt süsinikurikkaks “pruuniks” (kuivad lehed, fails, olmeokid) ja lämmastikku sisaldavaks “roheliseks” (köögijäätmed, murulõiked, max). Segamine ja regulaarne aeratsioon kiirendavad protsessi ja vähendavad lõhna.

Protsessi etapid hõlmavad esialgset lagunemisfaasi, termofaasist koosnevat aktiivset lagundamist ning lõpuks küpsemis-/stabiliseerimisfaasi, kus lagunemine aeglustub ja tekib stabiilne, humuse sarnane materjal. Aeg sõltub tingimustest ja materjalide koostisest, tavaliselt mõned nädalad kuni mitu kuud või isegi aasta. Lõppprodukt on kompost, mis parandab mulla struktuuri, suurendab niiskusehoidmist ning toitainete kasutatavust ning mida kasutatakse aianduses ja mahepõllumajanduses mitmesugustes mullaharimisel.

Erinevad meetodid hõlmavad avokomposti, kompostikaste või vermikompostatsiooni (maodest organismide abil). Täpne lähenemine sõltub kogusest, ruumidest ja eesmärgist.