Kompleksühendite

Kompleksühendid, tuntud ka kui koordinatsioonühendid, on keemilised ühendid, mis koosnevad kesksest metalliaatomist või -ioonist, mida ümbritseb mitmeid ligandeid. Ligandid on molekulid või ioonid, mis seonduvad keskmise metalliga doonor-aktseptor sideme kaudu, annetades elektrone metallile. Keskmist metalli nimetatakse sageli metalli-iooniks või kompleksi-iooniks, samas kui liganseid nimetatakse koördinaatseteks rühmadeks.

Selle kompleksiühendi struktuuri määravad mitmed tegurid, sealhulgas metalli iooni suurus ja laeng ning ligandide suurus ja elektroniline struktuur. Koordinatsiooniarv, mis tähistab ligandide arvu, mis on otseselt seotud keskmise metalliga, on tüüpiliselt vahemikus 2 kuni 12. Levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6. Kuju, mida kompleksi moodustavad ligandid keskmise metalli ümber võtavad, tuntakse koördineerimisgeomeetria. Levinumad koördineerimisgeomeetriatüübid hõlmavad tetraeedrilist, ruutkoronaarset, oktaeedrilist ja trigonaalset bipüramidaalset.

Kompleksühenditel on mitmesuguseid rakendusi erinevates valdkondades. Neid kasutatakse katalüsaatoritena keemilistes reaktsioonides, kuna nad võivad kiirendada reaktsioonikiirusi ja suurendada selektiivsust. Paljud farmaatsiatoodetes sisalduvad kompleksühendid, kus nad võivad toimida ravimina või parandada ravimite toimet. Kompleksühendid on olulised ka materjaliteaduses, kus neid kasutatakse pigmentide, värvainete ja funktsionaalsete materjalide loomisel. Lisaks on neid metallide eraldamisel ja puhastamisel ning keskkonnareostuse vähendamisel. Kompleksühendite uurimine annab väärtuslikku teavet metallide ja ligandide vaheliste sidemete olemuse kohta.