Kompenseerimiskäitumine

Kompenseerimiskäitumine viitab psühholoogilisele nähtusele, kus inimene püüab tasakaalustada või heastada oma tajutud puudujääke, nõrkusi või ebameeldivaid kogemusi. See võib avalduda mitmel erineval viisil, olenevalt konkreetse isiku ja olukorra iseärasustest. Kompenseerimine võib olla teadlik või alateadlik reaktsioon.

Üks levinud vorm on ülemäärane pingutamine valdkonnas, kus inimene tunneb end ebapädevana, et varjata oma nõrkust. Näiteks võib inimene, kes tunneb end sotsiaalselt ebakindlalt, püüda pidevalt silma paista akadeemilises või tööalases sfääris. Teisalt võib esineda ka vastupidine käitumine, kus ollakse erakordselt edukas ühes valdkonnas, et kompenseerida ebaedu või rahulolematust teises.

Kompenseerimiskäitumine ei ole alati negatiivne. See võib olla ka positiivne jõud, mis motiveerib inimest arendama oma oskusi ja saavutama eesmärke. Alfred Adleri individuaalpsühholoogias on kompenseerimine oluline mõiste, mis selgitab inimeste püüdlusi ületada oma algseid "alandatud" või nõrkade kohtade tundeid, mis tekivad lapsepõlves. Kui kompenseerimine muutub liialdatuks või ebatervislikuks, võib see viiaProbleemideni nagu stress, ärevus või suhtlemisraskused.