Kommunikatsioonivõrgud

Kommunikatsioonivõrgud on süsteemid, mis võimaldavad andmete, heli ja video edastamist ning nende jagamist erinevate kasutajate ja seadmete vahel. Neid iseloomustab, et teave liigub läbi erinevate infrastruktuuride, protokollide ja teenuste. Võrkude peamine eesmärk on tagada usaldusväärne, kiire ja turvaline side ning pakkuda teenuseid alates lihtsast sõnumivahetusest kuni keerukate pilveteenusteni.

Võrkude tüübid hõlmavad nii füüsilisi kui ka abstraktseid lahendusi: telekommunikatsioonivõrgud (PSTN ja telefonivõrk), andmevõrgud (LAN, WAN ja Internet), mobiilsidevõrgud (2G–5G), Wi‑Fi ja satelliitvõrgud. Lisaks kuuluvad kommunikatsioonivõrkude hulka ka sotsiaalvõrgustikud, mis võimaldavad inimestel suhelda ja teavet jagada platvormide kaudu.

Arhitektuur ja toimimine: Võrgud toimivad mitmel tasandil. Füüsiline kiht hõlmab kaableid, optilisi ühendusi, antenne ja võrguseadmeid; andmete edastus toimub protokollide kaudu (nt IP, TCP/UDP). Adressimine ja suunamine (DNS, marsruutimine) võimaldavad teabe jõudmist õigesse sihtkohta. Võrkudel on erinevad topoloogiad, näiteks täht-, ring- või mesh-võrgud, ning teenused nagu SLA ja QoS tagavad jõudluse ja usaldusväärsuse.

Rakendused hõlmavad kodu- ja ettevõtte sisevõrke, laia Interneti-ühendust ja pilveteenuseid, mobiilside ning asjade interneti (IoT) lahendusi.

Väljakutsed ja areng: oluline on tagada jõudlus ja latentsi juhtimine suure andmemahtude ajal, standardiseerimine ja interoperabiliteet, turvalisus ja privaatsus ning regulatiivsed küsimused.