Kombinatsioonravimid

Kombinatsioonravimid ehk ravimite kombinatsioonid on ravimid, mis sisaldavad ühes tabletis või kapslis kaks või enam toimeainet või manustatakse neid koos sama haiguse raviks. Need on mõeldud tõhusama ravi pakkumiseks, ravimihaarde vähendamiseks ja vahel ka resistentsuse ennetamiseks.

Kasutusviisid jagunevad peamiselt kaheks: fikseeritud annuste kombinatsioonid (fixed-dose combinations, FDC), kus koostisosade suhted on ette antud ja moodustavad ühe ravimvormi, ning kahe või enama eraldi manustatava ravimi kooskasutamiseks mõeldud kombinatsioonid, kus ravimid manustatakse samal ajal või koos arsti juhistega. FDC-d lihtsustavad raviarvetust, parandavad patsientide järgimist ja võivad vähendada kulusid, kuid ei võimalda täpselt kohandada üksikute toimeainete annuseid.

Eesmärkideks võivad olla ravimihaarde vähendamine, kombinatsioonide mõjude sünergia või kõrvaltoimete hajutamine. Suurimad eelised tulenevad patenteeritud või tõhusate skeemide puhul, kuid kombinatsioonravimitel on ka puudused: suurem risk koostoimeteks, raskem kohandada annuseid ühe toimeaine puudumisel või talumatuse korral ning suurem võimalus kogu preparaatiga seotud kõrvaltoimeteks.

Regulatoorsed standardid nõuavad, et ravimtuumiku koostisosade koosmõju efektiivsus ja ohutus oleksid tõendatud ning et etiketil oleks selgelt loetletud kõik toimeained ja annused. Näiteid annavad HIV-i raviskeemid, millel on mitu toimeainet ühes tabletis, ja mitmekomponendilised antihüpertensiivsed või diabeedihaldust puudutavad kombineeritud preparaadid.

Kombinatsioonravimid on laialdaselt kasutusel tänu oma potentsiaalile parandada ravi tulemuslikkust, kuid neid peab määrama ja jälgima tervishoiutöötaja, arvestades iga patsiendi individuaalseid vajadusi ja riske.