Kolmfaasilises

Kolmfaasilises viitab elektrivõrgu või süsteemi seisundile, kus on kolm vahelduvvoolu faasi. Faasid on sama amplituudiga ja neile omistatud faasierinevus on 120 kraadi, mis võimaldab saada pideva ja sujuva energiavoo ning tekib võimas pöörlev magnetväli.

Kolmfaasilisi süsteeme iseloomustavad peamised omadused on faaside kvartaliseeritus ja ühenduste erinevused. Faasid on tavaliselt tähistatud A, B ja C ning neid võidakse kasutada nii tähe (Y) kui ka kolmnurga (Δ) ühendustes. Täheühenduse korral on faasivõrgus faasi- (või neutraali) pinge, ning liinivõrgus on line-to-line pinge suurem kui faasivõrgus. Üldine seos on V_liin = √3 × V_faas, seega Euroopa standardvõrkus 400 V line-to-line vastab ligikaudu 230 V line-to-neutralile.

Eelised ja rakendused. Kolmfaasilised süsteemid annavad sujuva ja pideva võimsuse ning suurema võimsuse samaaegselt väiksema juhtmiku ja infrastruktuuri abil, mis muudab need sobivaks tööstusmotoritele, generaatoritele, jaotuskeskustele ja suurtele masinatele. Kolmfaasiline süsteem tekitab statoril rotating magnetic fieldi, mis võimaldab rohkem efektiivset jaotust ning väiksemaid tekitatavaid virvendusi ja mehaanilisi koormuseid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad elektrijaamu, tööstuslikke ja koduseid toiteallikaid ning suures mahus elektrimasinate jaotust. Kolmfaasiliste süsteemide standardid ja näitajad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, kuid põhimõtted on ühtsed: faaside kolmekordne faasisus ja kolmnurga või tähe ühendused. Kolmfaasilises on seega aluslikul kohal kaasaegne suurtoimelise elektritoite ja masinakomponentide arhitektuur.