Kodeeringud

Kodeeringud on süsteemid ja meetodid, mille abil informatsioon muudetakse ühest kujund teise. Kõige olulisemad valdkonnad hõlmavad kirjaencodinguid, mis määravad, kuidas tähemärgid esitatakse bittidena, ning lisaks andmete või sõnumite edastamiseks ning säilitamiseks kasutatavaid kodeeringuid. Nende eesmärk on tagada teksti ja andmete mõistmine erinevates süsteemides, keeltes ja võrkudes.

Kirjaencodingud ehk tekstikodeeringud määravad ära märgijada ja märgihaldamise viisi. Levinumad näited on ASCII, ISO/IEC 8859-x ja Unicode’i pered, eriti UTF-8 ja UTF-16. Kirjaencodingu valik mõjutab keeli, tähemärke ja ühilduvust teiste süsteemidega; UTF-8 on tänapäeval laialdaselt kasutusel, sest see katab suure osa maailma keeltest ja on tagasiühilduv ASCII-ga.

Lisaks kirjaencodingutele kasutatakse kodeeringuid ka andmete ja signaalide teisendamiseks erinevates vormides. Näiteks Base64 kodeerib binaarandmed tekstiks, URL-kodeering (percent-encoding) muudab märgid sobivaks veebis edastamiseks, ning erinevad tihendus- või serialiseerimissingeskonnad pakivad või kirjeldavad andmeid kindlalt formaadis.

Ajalugu ja standardid: esimesed kodeeringud olid seotud ASCII ja ISO/IEC 8859 standarditega 20. sajandi keskpaigast. 1990ndatel ja 2000ndatel võttis laialdase kasutuse vastu Unicode ja selle UTF-8 esmane roll, mis võimaldab ühes süsteemis kajastada paljusid kirjutamis- ja keelevariante. Globaalne ühilduvus ja mitmekeelsus muudavad kodeeringud jätkuvalt olulisteks tekstide ja andmete ristkasutuses.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad veebi- ja dokumendihaldust, tarkvaraarendust, andmevahetust ning failiformaate, kus õige kodeering tagab teksti ja andmete korrapära.