Kirjaencodingud

Kirjaencodingud on süsteemid, mis määravad, kuidas tekstis kasutatavad tähed ja sümbolid kodeeritakse ja dekodeeritakse arvutites. Iga fail, sõnum või veebileht kasutab konkreetset encodingut, mis seab tähemärkide kogumi ja nende bittide paigutuse. Õige encoding tagab teksti õige kuvamise ja andmete ühilduvuse eri süsteemide vahel.

Ajalugu: Esialgu kasutati ASCII-koodi (7-bit), mis toetas ainult inglise keele tähti. Seejärel laienesid kodeeringud ISO/IEC 8859-x ning Windowsi kodeeringud, mis lisasid keelte- ja sümbolite kohaseid tähemärke. Suur läbimurre saabus Unicode’i ja UTF-8’i võimekuse kasutuselevõtuga, mis pakkus ühtset ja skaleeritavat lahendust kõigi kirjakeelte jaoks. Tänapäeval on UTF-8 veebis ja enamikus süsteemides peamine kodeering; teised Unicode’i esitajad, nagu UTF-16, leiduvad mõnes rakenduses või keskkonnas.

Balti ja Eesti kontekst: Varasematel aastatel kasutati Eestis ja teistes Baltimaades laialdaselt Windows-1257 või ISO-8859-13 kodeeringuid, kuid üha suurem üleminek Unicode’ile on toimunud.

Vähemalt: Probleemid ja praktikad: Vale encoding võib tekitada mojibake ehk teksti ebatäpset kuvamist. Oluline on määrata encoding dokumendi või ühenduse alguses (nt HTML-i meta charset või HTTP-sõnumites). Soovitused hõlmavad UTF-8 kasutamist, andmete ülekande ja talletamise ühtsust ning teksti testimist erinevates keeltes.

Seosed: Kirjaencodingud on tihedalt seotud Unicode standardi ning andmetega järjepideva ja rahvusvahelise keeltekäsitluse tagamisega. Õige kodeeringu kasutamine parandab andmete ülekandmist, arhiveerimist ja arendustegevust.

---