Koagulatsioonis
Koagulatsioon ehk verehüüvete teke on kontrollitud bioloogiline protsess, mille eesmärk on peatada veritsus vigastatud veresoonest ning taastada normaalne verevool. Protsess jaguneb peamisteks etappideks: primaarne hemostaas, sekundaarne koagulatsioon ja fibrinolüüs, mis lõppfaasis reguleerivad hüübete tekkimist ja lahustumist.
Primaarne hemostaas hõlmab veresoonte ahenemist vigastuskohtas ja trombotsüütide adhesiooni aluskudedele ning nende agregatsiooni. Tekkinud ajutine trombotsüütide
Sekundaarse koagulatsiooni käigus aktiveeritakse koagulaatsioonikaskaad: ekstrinsed ja intrinseed teed ühenduvad ühises Rajases, mille lõpuks sünteesitakse trombiin.
Regulatsioon ja fibrinolüüs hoiab protsessi kontrolli all: antikoagulatsioonimehhanismid (antitrombiin III, proteiin C ja S) ning fibrinolüüs
Kliiniline tähendus: koagulatsioon on aluseks verejooksu ja verehulkade haiguste diagnoosile ning ravile. Diagnostika hõlmab laboratoorseid teste