Kliimamuutuse

Kliimamuutus on pikaajaline muutus Maa kliimasüsteemis, mis hõlmab temperatuuri, sademete ja teiste ilmastikunähtuste üldist muutumist. Selle peamised põhjustajad on inimtegevus, eeskätt kasvuhoonegaaside heitmed fossiilkütuste põletamisest, tööstuslikud protsessid ja maapinna ning metsade kasutuse muutused; loomulikud variatsioonid mängivad samuti rolli, kuid viimaste aastakümnete trend on suuresti inimtegevusest tulenev.

Globaalne keskmine temperatuur on tõusnud ligikaudu 1,1 °C võrreldes 19. sajandi lõpu tasemega. Jääkatted on taandunud, merepind on tõusnud ja sademete mustrid muutuvad. Äärmusnähtuste, nagu kuumalained, tugevamad vihmahood ja tormid, sagedus ning intensiivsus on kasvanud. Need muutused mõjutavad nii looduslikke ökosüsteeme kui ka inimühiskonda.

Kliimamuutus mõjutab toidutootmist, veevarusid, tervist, energiavarustust ja elukvaliteeti. Eriti haavatavad on põllumajandus, looduslikud ökosüsteemid ning ranniku- ja veekogude piirkonnad. Mõjud varieeruvad piirkonniti, kuid ulatuvad pinnasesse, veebalantidesse ja majandustegevusse.

Mitigation ja adaptation on peamised lähenemisviisid. Mitigatsioon hõlmab kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist, taastuvenergia kasutuselevõttu, energiatõhususe parandamist ja transporti elektrifitseerimist ning metsade ja maapinna paremat hooldust. Kohanemine tähendab veekäitluse, infrastruktuuri ning tööstuslike ja elukorralduse meetmeid, mis suurendavad vastupanu kliimamuutustele.

Rahvusvaheline raam on Pariisi kokkulepe, mille eesmärk on hoida globaalne soojenemine valdkonnas 1,5–2 °C võrra ning koordineerida riikide rahvuslikku pani, ehk NDC-sid (rahvuslikult määratud panused).