Kinnistusi

Kinnistusi on Eesti õiguses eristatav kinnisasja yksus, mille piirid ja omadused on määratletud ning mille kohta kehtivad omandi-, kasutus- ja muud õigused. Iga kinnistu võib koosneda maast ning ehitistest või muudest hoonestustest ning selle suurus ja asukoht on kirjeldatud kinnistusraamatus. Kinnistustel on sageli ka sihtotstarve, mis näitab, kas nad on elamuks, ettevõtluseks, mändamiseks või muu kasutamiseks.

Kinnistusraamat ja katastrilised andmed võimaldavad kinnistute kohta teada saada: iga kinnistu omab unikaalset katastritunnust ning on seotud piiride, suuruse ja omandiga. Tulenevalt kinnistusraamatu süsteemist kajastuvad kinnistus õigused ja piirangud, nagu omandiõigus, köögid ehk pandimised, servituudid ja muud kasutusõigused. Need andmed on avalikud ja võivad muutuda tehingute tulemusena, kui notariaalne tehing või muu alus esitatakse kinnistusraamatuandmetega kooskõlla.

Kinnistute haldamine ja uute kinnistute loomine toimub peamiselt Maa-ameti või vastava riikliku elektroonilise registri kaudu. Uue kinnistu tekitamine või olemasoleva kinnistu piiride muutmine võib nõuda krediidi-, maatöö- või planeerimisdokumente ning kinnistusraamatu muudatuse registreerimist. Nii on kinnistud aluseks kinnisvaratehingute, maksustamise ja õiguste korraldamisele ning moodustavad omandi- ja kasutusõiguste süsteemi keskse ühe.

Kinnistuste mõiste ja registreerimine moodustavad olulise osa Eesti kinnisvarasüsteemist, pakkudes täpset õiguskaitset ja selgust tehingute korraldamisel.