Kinnipüüd

Kinnipüüd on Eesti õiguses kasutatav mõiste, mis viitab isiku tabamisele ja ajutisele kinnipidamisele seoses kuriteo kahtlusega. See on sageli kriminaalmenetluse esmane samm, mida viib läbi politsei või muu pädev asutus. Kinnipüüd ei ole sama kui arest; see tähistab tavaliselt lühiajalist piirangut vabadusele, mille eesmärk on menetluse edasine kulgemine ning vajaduse korral tõendite säilitamine või ohu vähendamine.

Õiguslik alus kinnipüüdule on kriminaalmenetluse seadus ja vastavad menetlusreeglid. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus ning toimingud peavad toimuma seaduslikult ja prokuratuuri või kohtu järelevalve all. Isikul on kinnipidamise ajal õigused, sealhulgas teavitamine tema õigustest ning vajadusel õigusalase esindaja kaasamine; kinnipidamine on kontrolli all ning selle kestus ja vormid alluvad menetluse reeglitele.

Kinnipüüdu kasutatakse peamiselt kuritegevuse tõkestamiseks, ohutuse tagamiseks ja menetluse sujuva alustamiseks. See on eelkäija edasistele menetlustoimingutele, nagu arest, kui seaduslik alus on olemas. Seostest märgitakse tihti kinnipidamine ja arest kui omavahel seotud, kuid neid eristatakse sõltuvalt kontekstist ja konkreetsetest õigusaktidest.