Kiiritusteraapial

Kiiritusteraapia, tuntud ka kui radioteraapia, on vähiravi vorm, mis kasutab ioniseerivat kiirgust, et hävitada vähirakke või kahjustada nende DNA-d, peatades nende kasvu ja jagunemise. Seda kasutatakse sageli ainsa ravimeetodina või koos teiste ravimeetoditega, nagu operatsioon või keemiaravi.

Kiiritusteraapia võib olla kahte peamist tüüpi: välis-kiiritusravi ja sisemis-kiiritusravi (brahhüteraapia). Välis-kiiritusravi puhul suunatakse kiirgus kehast väljaspool asuvast masinast täpselt määratud kehapiirkonda. Sisemise kiiritusravi puhul asetatakse radioaktiivne materjal otse kasvaja sisse või selle lähedusse.

Kiiritusteraapia sihtmärk on vähirakud, kuid see võib mõjutada ka tervislikke rakke, mis põhjustab kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimete tüüp ja raskus sõltuvad kiirituse piirkonnast, annusest ja ravikuuri kestusest. Levinud kõrvaltoimete hulka kuuluvad väsimus, nahaärritus, juuste väljalangemine sihtmoodulast ja iiveldus. Enamik kõrvaltoimeid on ajutised ja neid saab raviga leevendada.

Kiiritusteraapia plaanimine on hoolikas protsess, mis hõlmab mitmeid spetsialiste, sealhulgas radioloog-onkolooge ja meditsiinitehnikuid. Enne ravi algust tehakse üksikasjalikud pildid, et täpselt määrata kasvaja asukoht ja kavandada ravi kõige tõhusamaks ja ohutumaks muutmiseks. Kiiritusravi on tõhus vähiravi, mis aitab paljudel patsientidel saavutada remissiooni või parandada nende elukvaliteeti.