Kiiritusega

Kiiritus tähendab ioniseeriva kiirguse tekitatud kokkupuudet. Kiiritusega seotud olukord võib olla ajutine või püsiv ning sõltub kiirgusallikast, saadud doosist ja ajast.

Allikad võivad olla looduslikud ja inimeste tekitatud. Loodusliku kiirguse allikad on kosmiline kiirgus ja maapõhjast pärinevad radioaktiivsed isotoobid. Inimese tekitatud allikad hõlmavad meditsiinilisi protseduure (röntgen- ja CT-pildistamine, kiiritusravi), tööstuslikku radiograafiat ja steriliseerimist ning tuumaenergia ja teadusuuringute kogemusi.

Dose ja ohutus: Absorbeeritud doos mõõdetakse Graydes (Gy); efektiivne doos Sieverts (Sv). Looduslik taust on tavaliselt mõne millisieverte aastas, kuid meditsiinilised pildistamised võivad anda suuremaid doose. Pikaajaline suur doos võib suurendada vähiriski; äkiline suur doos võib põhjustada kiiritushaigust.

Kaitse ja reguleerimine: Kiiritusega tegelemine on reguleeritud ning jälgitav. Ohutu töö tagamiseks rakendatakse ALARA põhimõtet ning kasutusele võetakse aeg, kaugus ja varjestus. Rahvusvahelised standardid, nagu ICRP ja IAEA, ning kohalikel tervishoiu- ja keskkonnaregulaatoritel juhivad.

Rakendused: Meditsiiniline pildistamine ja kiiritusravi on kiirituse olulisemad tervishoiuvaldkonnad. Tööstuslik radiograafia, steriliseerimine ja materjalide töötlemine kasutavad kiirgust. Uuringud ja tuumaahelad nõuavad ranget ohutus- ja jäätmekäitlemist.