Kestuseks

Kestuseks on Eesti keeles kestus- nimisõna kestuse translatiivne vorm, mida kasutatakse väljendamaks mingi perioodi või sündmuse kestvust ehk aega, mille jooksul midagi kestab. Seda kujundit kasutatakse peamiselt formaalses või kirjalikus keeles, et täpsustada, kui kaua mingi tegevus või olukord kestab.

Kasutus ja tähendus: kestuseks viitab sellele, kui pikk on teatud periood. Näideteks: Ürituse kestuseks on kaks päeva. Projekti kestuseks on kuus kuud. Uuringu kestuseks antakse tavaliselt ajavahemik, mille jooksul andmed kogutakse või alles tööd tehakse. Kestuseks võib esineda koos numbriliste ajaühikutega (päevad, nädalad, kuud jne) ning sageli leiab see rakendust plaanide, lepingute või ametlikes dokumentides.

Grammatika ja vormid: kestus on hüüde sõna ning selle translatiivne vorm on kestuseks. Teised käänded on näiteks kestuse (genitiiv), kestust (partitiiv) ning kestuse (omastav). Kestuseks on osa Estoniani kaaskõneldud sõnadega seotud süsteemist, kus -ks lisab tähenduse “saama millekski” või “kellekski/ mille jaoks”.

Seotud mõisted: kestus (periood, ajakestus), kestvus (vastavalt kontekstile võib tähenda püsivust või eluea kestust). Kestuseks kasutatakse siiski peamiselt ajaliselt spetsiifiliste perioodide märkamiseks, mitte üldise kestuse või eluiga sõnastamiseks.

Näited: Ürituse kestuseks on kaks päeva. Projekti kestuseks on kuus kuud. Konverentsi kestuseks arvestatakse kahe päeva jooksul toimuvad sessioonid.