Kesksagedus

Kesksagedus on termin, mida kasutatakse elektroonikas ja signaalitöötluses keskse või nominalse sageduse kirjeldamiseks spektris või signaalis. See mõiste viitab sagedusele, mille ümber energia või tugevus on olulisel määral keskendunud ning mida sageli kasutatakse filtri või raadiosüsteemi omaduste kokkuvõtmiseks. Kesksagedus aitab kirjeldada, millisel sagedusel on süsteemil või signaalil kõige olulisem või kõige tugevam reaktsioon.

Bandpass-süsteemide ja filtrite kontekstis määratakse kesksagedus sageli kahe piirväärtuse fL (madala sagedus) ja fH (kõrge sagedus) põhjal. Kahel levinud määral võib f0 olla: arithmetic keskmine f0 = (fL + fH) / 2 või geomeetriline keskmine f0 = sqrt(fL · fH). Valik sõltub mõõtmis- või disainimajandusest ning sellest, milline skaal või meetrika on eelistatud. Seega võib samas olukorras võtta erinevad definitsioonid, kui võrrelda erinevaid filtreid või süsteeme. Seletamisel on olulised ka kvaliteeditegur Q = f0 / BW, kus BW on süsteemi või filtri lubatud laienemine ehk balle.

Lisaks filtripõhisele kasutusele võib kesksagedust kasutada ka signaalianalüüsis, kus see kirjeldab sageduspunkti, mille ümber signaali energiast või intensiivsusest suurem osa koguneb. Selline määratlus võib hõlmata nii peaaju kui spektralse raskuskeskme kontseptsioone, kuid sageli keskendutakse just operatiivsele tähendusele frekvenstspectrumides ja resonantsides.

Kesksageduse kontseptsioon on eri kontekstides erinev, kuid üldine idee on väljendada sageduste ruumi keskpunkti, mille ümber energi või mõju on keskendunud. Sõltuvalt rakendusest võib kasutada erinevaid definitsioone ja mõõtemeetodeid.