Kehaõõt

Kehaõõt on keha sisemine tühimik, mida piiravad seroosse membraaniga moodustunud seroossed kihid ning mis mahutab elundeid ja võimaldab nende liikumist. Kehaõõtude paiknemise ja ehituse järgi jaguneb see dorsaalseteks (tagumine) ja ventraalseteks (ees) õõnteks. Dorsaalsetesse õõntesse kuuluvad koljuõõt ning seljaajuõõt. Ventraalne kehaõõt sisaldab rindkereõõnt (rindkere), mida piirab mediastinum ning mille ümber paiknevad pleuraõõned ja perikardiõõn; ning kõhu–vaagnaõõt, mida nimetatakse ühiselt kõhu–vaagnaõõtuks. Kõhu–vaagnaõõt jaguneb kõhuõõtuks (kõhuõõn) ja vaagnaõõtuks (vaagnaõõt). Pleuraõõned asuvad kopsude ümber; perikardiõõn ümbritseb südant; peritoneum vooderib kõhuõõnt ning moodustab peritoneaalse õõne elundite ümber. Seroossed membraanid (pleura, perikardium ja peritoneum) toodavad seroosset vedelikku, mis vähendab hõõrdumist elundite liikumisel. Kehaõõtude olemasolu ja nende piirid on olulised anatoomia ja meditsiini kontekstis, kuna õõnte ruumid ning nende vedeliku sisaldus mõjutavad haiguste arengut ja kirurgia või diagnostika toiminguid.