Kasvajatega

Kasvajatega viitab olukord, kus kehas arenevad kasvajad. Need võivad olla healoomulised või pahaloomulised. Healoomulised kasvajad on tavaliselt piiratud ja ei leviä naaberkudedele, kuid võivad tekitada sümptomeid kasvuga lähedale elutähtsatele struktuuridele. Pahaloomulised kasvajad, ehk vähid, võivad levida lümfi- või vereringe kaudu ning vajada sageli kompleksset ravi.

Tekkepõhjused ja riskifaktorid hõlmavad geneetilisi mutatsioone, vanust, suitsetamist, kiiritust, infektsioone ja kroonilist põletikku. Täpne mehhanism sõltub kasvajast.

Sümptomid sõltuvad asukohast: põhjuseks võivad olla lokaalne kasv, valu, funktsioonihäired, väsimus või kaalulangus. Diagnostika põhineb meditsiinilisel läbivaatusel ja pildistamistingimustel (ultraheli, CT, MRI, PET) ning lõplik patsientide jaoks biopsia ja patoloogiline analüüs.

Ravi on sageli multimodaalne: healoomulisi kasvajad eemaldatakse tavaliselt kirurgiliselt; pahaloomulised kasvajad võivad vajada kirurgiat, kiiritus- ja kemoteraapiat, immunoteraapiat või sihipärast ravi.

Prognoos sõltub kasvutüübist ja staadiumist; healoomulised kasvajad on enamasti ravitavad, pahaloomuliste puhul tulemus oleneb paljudest teguritest ning järelhooldus on oluline.