Karbonüülühenditega

Karbonüülühendid on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab üks või mitu karbonüülrühma (C=O). Karbonüülrühm koosneb süsinikust ja hapnikust, mis on ühendatud kaksiksidemega. See funktsionaalne rühm on väga reaktiivne ja esineb paljudes olulistes orgaanilistes molekulides.

Aldehüüdid on karbonüülühendid, kus karbonüülrühm on seotud ühe vesiniku aatomi ja ühe orgaanilise rühmaga. Aldehüüdid on sageli ebameeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse laialdaselt lõhna- ja maitseainetes ning sünteetiliste materjalide tootmisel. Tuntumateks näideteks on formaldehüüd ja atseetaldehüüd.

Kettoonid on karbonüülühendid, kus karbonüülrühm on seotud kahe orgaanilise rühmaga. Kettoonid on tavaliselt vähem reaktiivsed kui aldehüüdid, kuid on samuti olulised sünteetilised vaheained. Atsetoon on levinud näide kettoonist, mida kasutatakse lahustina.

Karboksüülhapped on karbonüülühendid, kus karbonüülrühm on seotud hüdroksüülrühmaga (OH). Need ühendid on happelised ja annavad iseloomuliku hapu maitse. Sidrunhape ja äädikhape on tuntud karboksüülhapped.

Estrid on karboksüülhapete derivaadid, kus hüdroksüülrühma vesinik on asendatud orgaanilise rühmaga. Estrid on sageli meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse parfüümides ja lõhnaainetes.

Amiidid on karbonüülühendid, kus karbonüülrühm on seotud aminorühmaga (NR2). Amiidid on olulised bioloogilised molekulid, nagu valgud ja nukleiinhapped.