Karboksüülühenditel

Karboksüülühenditel, tuntud ka kui karboksüülhapped, on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalset rühma, mida nimetatakse karboksüülrühmaks. Karboksüülrühm koosneb ühest süsinikuaatomist, mis on kaksiksideme kaudu seotud ühe hapniku aatomiga ja üksiksideme kaudu seotud hüdroksüülrühmaga (OH). Selle rühma üldine valem on -COOH.

Karboksüülhapped on happelised oma olemuselt, kuna nad võivad loovutada prootoni (H+) vesilahuses, moodustades konjugeeritud aluse, mida nimetatakse karboksülaadiiooniks. Happelisuse aste varieerub sõltuvalt molekuli struktuurist. Lihtsaim karboksüülhape on sipelghape (HCOOH), millele järgneb äädikhape (CH3COOH), mis on tuntud äädika peamine koostisosa.

Karboksüülhapped esinevad laialdaselt looduses. Mõned neist, nagu sidrunhape, esinevad puuviljades, samas kui piimhape tekib lihaste pingutuse tagajärjel. Ka rasvhapped, mis on pikemad süsivesinikahelaga karboksüülhapped, on olulised bioloogilised molekulid, moodustades lipiidide põhikomponendid.

Neid ühendeid kasutatakse mitmesugustes rakendustes. Näiteks kasutatakse äädikhapet toiduainetööstuses säilitusainena ja lahustina. Rasvhappeid kasutatakse seebide ja detergentide tootmisel. Paljusid karboksüülhappeid sünteesitakse tööstuslikult erinevate polümeeride, ravimite ja muude keemiatoodete valmistamiseks.