Kapsiidide

Kapsiidid on viiruste proteiinist kest, mis ümbritseb ja kaitseb viirusgenoomi ning mis koosneb kapsomeroonidest, väikestest valkudest, mis võivad koguneda ühte või mitmesse tüüpi valkudest. Kapsiidide peamine ülesanne on kaitsta geneetilist materjali keskkonna eest ja pakkuda mehhanismi viiruse edastamiseks ning sisenemiseks vastuvõtjarakku.

Kapsiidide ehitus ja sümmeetria: Enamik kapsiidide ehitusest järgib kindlat sümmeetriat. Enim levinud on icosahedraalne ehk icosahedraalne kapsiid, mis koosneb korduvatest kapsomeroonidest ja mille struktuur vastab Caspar–Klugi teooriale. Teine oluline tüüp on helikaalne kapsiid, kus valk moodustab pikkade spiraalide ümber genoomi. Mõnel viirusel on keerukaid, mitmetüüpseid kapsiidistruktuure, mis ühendavad erinevaid valke ja võivad sisaldada lisakomponentide komplekse.

Funktsioon ja elutsükkel: Kapsiid tagab viiruse genoomile esma- ja pikaajalise kaitse väliskeskkonna eest ning kontrollib genoomi pakkimist ja viiruse sisenemist rakkudesse. Ümbriskapsiidid (ümbrisega viirused) võivad viiruse sisseastumist rakkudesse astunult kasutada nii kapsiidi kui ümbrise eraldi osi; kapsiid through avab geneetilise materjali sisenemise.

Oluline teave ja rakendused: Kapsiidide uurimine on keskne viroloogias ja aidanud viiruste klassifikatsioonis ning vaktsiinide ja nanotehnoloogia arendamisel, sealhulgas vabalt tekkinud kapsiidide osadena (VLP-d). Näidetena on icosahedraalse kapsiidiga adenoviirused, helikaalse kapsiidiga tubermosi viirused ja keerukad kapsiidistruktuurid bakteriofaagides.