Kaitseümbris

Kaitseümbris on kaitse- või kaitsva korpuse nimetus, mis ümbritseb seadet, mehhanismi või komponenti eesmärgiga kaitsta seda mehhaaniliste kahjustuste, tolmu, niiskuse ja vale käsitlemise eest. Kaitseümbris võib olla osa seadmest või eraldi paigaldatud modul, ning selle ülesanne on tagada nii füüsiline kaitse kui ka kasutajakaitse ning mõnel juhul elektriline isolatsioon ja elektromagnetiline varjualus.

Kaitseümbrise peamised eesmärgid on mehhaanilise kaitse pakkumine, tolmukaitse, niiskuskindlus ning vajadusel soojusvahetus ja ventilatsioon. Lisaks võib see parandada kasutusohutust ja hoolduse lihtsust, sest kriitilised komponendid on kaitstud juhusliku kahjustuse ja juurdepääsu eest.

Tüübid ja kasutusalad on laiad. Välised korpused kaitsevad kogu seadme välisilmet, samas sisemised kaitsekorpused eraldavad osasid ja liideseid. Kaitseümbris tuleb ette elektroonikas, masinaehituses, autotööstuses, meditsiiniseadmetes, kaamerate ja sensorite korpustena ning avalikus infrastruktuuris kasutatavate seadmete puhul.

Materjalid ja konstruktsioon sõltuvad nõutavast tugevusest, kaalust, korrosioonikindlusest ja termilisest käitumisest. Levinud materjalid on metallid (alumiinium, teras) ning plastid (ABS, polükarbonaat); mõnikord kasutatakse ka komposiitmaterjale. Tihendid, hingeded, lukud ja ventilatsioon võivad olla osa konstruktsioonist. Euroopa standardid, nagu EN 60529 IP-kaitseklassifikatsioon, ja vajadusel NEMA-klassifikatsioonid, juhivad kaitseümbrise valikut ja testimist.