Kahjulikkused

Kahjulikkused on omadused või olukorrad, mis võivad põhjustada kahju inimeste tervisele, keskkonnale või varale. Kahjulikkus viitab potentsiaalile tekitada kahju ning tegelik kahju sõltub kokkupuutest ja selle ulatusest. Seetõttu eristatakse kahjulikkust (hazard) ja riski (risk): hazard näitab eeldatavat ohtu, risk aga tõenäosust ja kokkupuudet arvesse võttes mõõdetud kahju tõenäosust.

Kahjulikkused jagunevad sageli eri valdkondade lõikes. Kehale või tervisele mõeldud kahjulikkused hõlmavad toksilisi kemikaale, mürgistusi, kuumust või külma, mehaanilisi vigastusi ning nakkushaiguste ohtu. Keskkonnale võivad ohtu anda emissioonid, reostus või elupaikade kahjustused. Varale võivad kahjulikkused ilmneda näiteks korrosiooni, tulekahju või plahvatuse riskina. Samuti on olemas psühhosotsiaalsed kahjulikkused, nagu tööpinge, müra või organiseeritud töötingimustest tulenevad terviseriskid.

Hindamine hõlmab ohu identifitseerimist, riskide hindamist ning vajadusel riskijuhtimist. Protsess võib hõlmata tehnilisi kontrollimeetmeid (engineering controls), töökorralduslikke meetmeid ja isikukaitsevahendeid (PPE). Regulaatorid ja standardid juhinduvad tihti kahjulikkuste kindlakstegemisest ning riskide vähendamisest.

Kasutusvaldkondades, nagu tööstus, ehitus ja tervishoid, on kahjulikkuste mõistmine ja juhtimine keskne osa ohutu ja vastutustundliku tegevuse tagamisest. Kirjeldus rõhutab, et kahjulikkus on potentsiaal, mitte alati realiseerunud kahju.