Jäätmekorraldus

Jäätmekorraldus viitab kõigile tegevustele, mis on seotud jäätmete tekke vältimise, nende kogumise, transpordi, töötlemise ja lõpliku utiliseerimisega. Selle eesmärk on minimeerida jäätmete keskkonnamõju ja edendada ressursitõhusust. Jäätmekorraldus hõlmab nii tava- kui ka ohtlike jäätmete käitlemist.

Peamised jäätmekorralduse põhimõtted on jäätmetekke vältimine, korduskasutus, ringlussevõtt, taaskasutamine (nt energeetiline taaskasutamine) ja lõpuks ladestamine. Jäätmetekke vältimine on kõige keskkonnasõbralikum meetod, millele järgneb taaskasutus. Ladestamine ehk prügilasse viimine on viimane lahendus, mida püütakse võimalikult palju vähendada.

Kohalikud omavalitsused mängivad jäätmekorralduses olulist rolli, korraldades jäätmevedu, luues jäätmekäitlusinfrastruktuuri ja teavitades elanikke jäätmete liigiti kogumisest. Ettevõtted vastutavad oma tegevusest tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Kodumajapidamised osalevad jäätmekorralduses peamiselt jäätmete liigiti kogumise kaudu, mis võimaldab materjalide taaskasutamist.

Eestis reguleerib jäätmekorraldust jäätmeseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid. Riik seab eesmärgid jäätmete taaskasutamise ja ladestamise osas, mille täitmist jälgitakse. Jäätmekorralduse süsteemi arengus on oluline roll ka tehnoloogilistel uuendustel ja elanike teadlikkuse tõstmisel.