Jäätmekorralduse

Jäätmekorralduse süsteem hõlmab jäätmete kogumist, transporti, töötlemist ja lõppkäitlemist. Selle eesmärk on vähendada jäätmete keskkonnamõju, soodustada taaskasutust ja ringlussevõttu ning tagada ohutu ja tõhus jäätmekäitlus. Eestis korraldavad jäätmekorraldust peamiselt kohalikel omavalitsused, kuid riiklikud ja Euroopa Liidu õigusaktid mõjutavad korralduse põhimõtteid, aruandlust ning rahastust. Jäätmete kogumise ja käitlemise korraldust uuendatakse vastavalt tehnoloogilisele arengule ning eesmärkidele.

Jäätmete liigiline sortimine ja kogumine toimub lähtekohtadest nagu kodud ja ettevõtted. Peamised sorteerimisliigid on biojäätmed (orgaanilised jäätmed), paberi ja kartong, plastik ja metall, klaas ning segajäätmed. Enamikul aladel kasutatakse eraldi konteinerite süsteemi: erinevatel konteineritel võib olla värvi- või kujunduspõhine märgistus ning kogumispunktid, kust jäätmed suunatakse taaskasutusse, materjalide taaskasutuseks või energiakasutuseks.

Taaskasutus, ringlussevõtt ja lõppkäitlus on jäätmekorralduse põhieesmärgid. Töötlemisprotsess sisaldab liigiti sorteerimist, mehaanilist ja bioloogilist töötlemist ning vastutustundlikku lõppkäitlemist. Jäätmekorraldust puudutavad seadused ja programmid käsitlevad ka pakendijäätmeid, tootjate vastutust ning aruandlust, ning eesmärk on vähendada ladestamist ja suurendada ringlussevõttu.