Järeldusmootorid

Järeldusmootorid, tuntud ka kui järeldusmasinad või inferentsimootorid, on arvutitarkvara komponendid, mis on loodud teadmiste kogumitest järelduste tegemiseks. Nad kasutavad loogilisi reegleid ja fakte, et tuletada uusi teadmisi, mida algselt ei olnud otseselt esitatud. Need süsteemid on tehisintellekti ja ekspertsüsteemide oluline osa.

Järeldusmootorid toimivad tavaliselt kahes peamises faasis: faktoide (teadmiste) kogumine ja järeldusprotsessi läbiviimine. Faktoidide kogumine hõlmab teadmiste esitamist formaadis, mida mootor mõistab, sageli reeglite ja faktide kujul. Järeldusprotsess võib seejärel kasutada erinevaid meetodeid, näiteks edasiliikumist või tagasiliikumist, et rakendada neid reegleid faktoididele ja jõuda uute järeldusteni.

Edasiliikumine algab olemasolevatest faktidest ja rakendab reegleid, et tuletada uusi fakte, kuni soovitud eesmärk on saavutatud või enam uusi fakte tuletada ei saa. Tagasiliikumine seevastu algab hüpoteesist või eesmärgist ja otsib fakte, mis seda toetaksid, rakendades reegleid vastupidises suunas.

Järeldusmootoritel on lai valik rakendusi, sealhulgas diagnostika süsteemid, soovitussüsteemid, looduskeele töötlemine ja automaatne planeerimine. Nad mängivad keskset rolli keeruliste probleemide lahendamisel ja teadmiste automatiseeritud analüüsimisel, muutes nad oluliseks tööriistaks paljudes tehnoloogilistes valdkondades.