Juhtimisvõrgustikes

Juhtimisvõrgustikes viitab mõiste juhtimise ja otsustusprotsesside korraldamisele läbi võrgustiku, mis ühendab organisatsiooni erinevaid isikuid, meeskondi ning partnerorganisatsioone. Võrgustikud võivad olla formaalsed (ametlikud koostöölepingud ja vastutusalad) või informalsed (põhinevad isikute vahelistel suhetel ja tavadel). Nende eesmärk on parandada infovoolu, kiirendada otsuseid, suurendada paindlikkust ning soodustada innovatsiooni.

Võrgustike struktuur on seotud osalejate—sõlmede—vaheliste suhete tiheduse ja ulatusega. Kõikvõrgustik võib kajastada jaotatud juhtimise põhimõtet: juhtimine jaguneb mitme osaleja vahel ning otsuseid võidakse teha kollektiivselt.

Olulised funktsioonid hõlmavad koordineerimist, teadmusvahendite jagamist, ressurside jaotus-koordineerimist, riskide juhtimist ning muudatuste elluviimist. Võrgustikke kasutatakse nii organisatsiooni sisemiste kui ka väliste partnerlussuhete juhtimiseks ning kriisijuhtimise ja arenguprotsesside kiirendamiseks.

Uuringutes kasutatakse sotsiaalvõrgustiku analüüsi (SVA) võrgustike struktuuri ja osalejate rollide hindamiseks. Tüüpilised näitajad hõlmavad tihedust, keskseid sõlmi ja infovoolu suunatust; need annavad teavet, kus on arenguvõimalused või kus võivad tekkida kommunikatsiooniblokit.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad avalikku haldust, ettevõtte juhtimist, tervishoidu ja kriisijuhtimist. Väljakutsed hõlmavad konfidentsiaalsust ja andmekaitset, kultuurilisi erinevusi, muutustele vastupanu ning tehnoloogiliste riskide maandamist. Juhtimisvõrgustike arendamiseks on vaja selgeid eesmärke, usalduslikku kultuuri, avatud suhtluskanaleid ja pidevat tulemuste jälgimist.