Joogitootmine

Joogitootmine on alkohoolsete jookide valmistamine, mille käigus muudetakse toorained (peamiselt suhkrud) alkoholiks. Protsess hõlmab sageli pärmi kasutamist fermentatsiooniks ning võib lõppeda destillatsiooni või muud moodi töötlemisega, et saavutada soovitud alkoholi sisaldus ja maitse.

Põhimehhanism on pärmi käärimine, kus suhkrud muunduvad etüülalkoholiks ja süsinikdioksideks. Mõnel juhul kasutatakse destillatsiooni alkoholi kontsentreerimiseks ja lõppproduktide maitseomaduste kujundamiseks, eriti kangejookide puhul. Tootmine võib toimuda suurtootmises või käsitööna, erinevate seadistuste ja tehnoloogiatega.

Toorained võivad olla teraviljad (näiteks odra või maisi baasil tehtud jookide puhul), puuviljad, suhkruroad või muud suhkrurikkad materjalid. Fermentatsiooniprotsess, järeltoimingud (pruulimine, kääritus, käärimise lõpetamine, filtratsioon, karastus) ja küpsemine annavad toodetele eripära.

Olulised joogitüübid on õlu, vein ja kanged joogid (nt viin, džinn, rumm) ning liköörid, mida valmistatakse lisanditega. Maailmas on mitmesuguseid stiile sõltuvalt riigi traditsioonidest, toorainetest ja tootmismeetoditest.

Regulatsioon ja kvaliteet: alkohoolsete jookide tootmine on tavaliselt reguleeritud tegevus, mis hõlmab litsentse, maksustamist, märgistust, vanusepiiranguid ning toor- ja ohutusnõudeid. Tootjad järgivad tavaliselt toorainete kvaliteedi, sanitaar- ja ohutusnõudeid ning standardeid.

Ajalooliselt on joogitootmine olnud oluline tööstusharu ja kultuuriline osa paljudes ühiskondades, arenenud alates käsitöökorrast kuni tänapäevani. Keskkonnasõbralikkus ja jätkusuutlikkus on viimastel aastatel saanud üha olulisemaks äripraktikas.