Jahutusained

Jahutusained ehk külmutusained on ained, mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete jahutamiseks. Nad kannavad soojust kahe faasimuutuse kaudu ning võimaldavad süsteemidel alandada või kontrollida ruumi temperatuuri. Enamik tänapäevaseid süsteeme töötab aur-kompressioonitsükliga, kus jahutusvedelik aurustub madalal rõhul ja temperatuuril ning seejärel tihendatakse ja soojendatakse, et sealt vabanenud soojust eraldada välisetruppidele.

Tüübid ja näited. Jahutusained jagunevad mitmesse rühma: klassikalised CFC-d ja HCFC-d sealhulgas R-12 ja R-22, mida nüüd järjest asendatakse; HFC-d nagu R-134a ja R-404A, mida peetakse kõrgema globaalse soojenemise potentsiaaliga; ning uusimad madala globaalse soojenemise potentsiaaliga lahendused nagu R-1234yf ja R-1234ze. Lisaks on populaarsed loomulikud jahutusained, näiteks ammuun, süsinikdioksiid (R-744) ja süsivesinike (R-600a, R-290). HFC-d asendatakse üha enam väiksema GWP-ga ühendite või naturaalsete lahendustega.

Keskkond ja reguleerimine. Paljud jahutusained on oluliselt mõjutatud keskkonnale; neil on erinev ODP (ozone depletion potential) ja GWP (global warming potential). Montreali protokoll ja EU F-gaasi määrus vähendavad kiiresti kõrge GWP-ga HFC-de kasutamist ning edendavad alternatiivide kasutuselevõttu ja süsteemide paremat hooldust.

Ohutus ja käsitlemine. Mõned jahutusained on toksilised või tuleohtlikud; teised on mittetoksilised kuid kõrge rõhu või näit kedagi omadused võivad nõuda spetsiaalset varustust ja tagasivõtmist ning lekkekontrolli. Seetõttu on lasus- ja hooldusprotseduurid tihti rangelt reguleeritud.