Intraperitoneaalset

Intraperitoneaalset (intraperitoneaalne) viitab millegi toimumisele või manustamisele peritoneaalkotti, kõhuõõnesse moodustatud ruumi, mida vooderdab peritoneum ehk kõhukile. Peritoneum on seroosne membraan, mis vooderdab kõhuõõnt ja katab enamikku elunditest; elundid võivad olla intraperitoneaalsed või retroperitoneaalsed. Intraperitoneaalsed elundid paiknevad peritoneaalkotis ning neid ümbritseb mesenterium või omentum.

Kasutusalad ja näited. Intraperitoneaalseid manitus- ja ravimeetodeid kasutatakse meditsiinis erinevates kontekstides. Intraperitoneaalset süstimist või kateetri abil manustatud ravimeid kasutatakse otse peritoneaalkotti ning see võib pakkuda suuremat lokaalse kontsentratsiooni. Intraperitoneaalset keemiaravi (IPC) kasutatakse peritoneaalse kartsinomoosi või teiste peritoneaalset mõjutavate haiguste raviks, vähendades süsteemset toksilisust. Peritoneaaldialüüs (PD) on neerupuudulikkuse ravimeetod, mille käigus peritoneaalkest vahendab jäätmete ja liigse vedeliku eemaldamist peritoneaalse lahusega.

Tehnika ja riskid. Intraperitoneaalse ravi või manustamise puhul rakendatakse tavaliselt steriilset tehnikat ning kateetri või nõelaga kontrollitud lahuse manustamist peritoneaalkotti. Tavalised riskid hõlmavad peritoniti ehk kõhukelmeinfektsiooni, kateeteriga seotud tüsistusi, vedeliku lekkimist või organite kahjustusi. Eelised võivad olla kõrgem lokaalne efektiivsus ja vähendatud süsteemsed kõrvaltoimed, sõltuvalt kasutusalast.

Kokkuvõte. Intraperitoneaalset hõlmab meetmeid ja manustamisi, mis toimuvad peritoneaalkotis ja mida kasutatakse nii ravis kui ka elutähtsate kehafunktsioonide toetamises. See kontseptsioon eristub teistest piirkondadest, nagu retroperitoneaalne ruum, ning nõuab spetsialisti jälgimist ja hooldust.