Internetiprotokollid

Internetiprotokollid ehk IP-protokollid on reeglite ja standardite kogum, mis reguleerib andmete edastamist internetis. Need protokollid tagavad, et erinevad arvutid ja võrgud saaksid omavahel suhelda, olenemata nende operatsioonisüsteemist, riistvarast või füüsilisest asukohast.

Kõige aluseks olev protokoll on Internetiprotokoll (IP), mis vastutab andmepakettide adresseerimise ja marsruutimise eest. Iga internetiga ühendatud seade saab unikaalse IP-aadressi, mis toimib selle identifikaatorina võrgus. IP määrab, kuidas andmepaketid saadetakse allikast sihtkohta, läbides erinevaid võrguseadmeid nagu ruuterid.

Lisaks IP-le on olemas ka mitmed teised protokollid, mis täiendavad selle funktsionaalsust. Näiteks Transmission Control Protocol (TCP) töötab koos IP-ga, et tagada andmete usaldusväärne edastamine. TCP jälgib, et kõik andmepaketid jõuaksid sihtkohta õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Kui pakett kaob, hoolitseb TCP selle uuesti saatmise eest.

User Datagram Protocol (UDP) on alternatiiv TCP-le, mis pakub kiiremat, kuid vähem usaldusväärset andmeedastust. UDP sobib rakendustele, kus kiirus on kriitilise tähtsusega ja väikesed andmekaotused on aktsepteeritavad, näiteks reaalajas videostreaming või online-mängud.

Lisaks nendele on veel hulk teisi protokolle, mis tegelevad spetsiifiliste ülesannetega, nagu näiteks HTTP veebilehtede edastamiseks, FTP failide ülekandmiseks ja DNS nimede teisendamiseks IP-aadressideks. Koos moodustavad need internetiprotokollid keeruka ja tõhusa süsteemi, mis võimaldab globaalset infovahetust.