Interkonnektorid

Interkonnektorid on elektrivõrkude vahelised ühendused, mis lubavad piiriüleselt elektrienergiat üle kanda. Nende peamiseks eesmärgiks on suurendada varustuskindlust, parandada elektrituru konkurentsi ja võimaldada taastuvenergia parem integreerimine ning eksport või import vastavalt vajadusele.

Interkonnektorid võivad olla vahelduvvoolu (HVAC) ühendused või suured elektrivõrkudevahelised ülekandesüsteemid, mis kasutavad vahelduvvoolu asemel tasapinnalist või puhutud pinget (HVDC). HVAC-ühendused sobivad lühematele vahemaadele ja sarnaste sageduste jaoks, HVDC on sageli eelistatud pikkadel vahemaadel ja suurte võimsuste puhul, kuna need pakuvad paremat kontrolli ning väiksemaid kaablikadu.

Euroopas ning mujal maailmas laieneb interkonnektorite võrk tugevalt. Euroopa Liit edendab TEN-E raames piiriside arendamist ning Projektiühenduste Hüved (PCI) raames toimetatakse ettepanekuid, mis suurendavad energiaturu lõimumist ning õiglast hinnagrupi loomist. Eesmärk on, et Euroopa elektritarbimisest suur osa oleks katmata läbi piiriüleste ühenduste ning et luuakse varustabindus erinevas ilmastikuteras ja turutingimustes.

Näited piirkondlikest interkonnektoritest hõlmavad Estlink 1 ja Estlink 2 (Estonia–Finland), Fenno-Skan (Finland–Sweden), NordLink (Norra–Saksamaa) ja North Sea Link (UK–Norra). Need ühendused võimaldavad suuremat elektri voolu liikumist ning suurendavad Balti ja Põhjamaade piirkondade ning laiemalt Euroopa energiajulgeolekut ja hinnakonteksti likviidsust.