Innovatsioon

Innovatsioon on ideede ja teadmiste kasutusse võtmisest ning ressursside rakendamisest sündivate uute või parendatud toodete, teenuste, protsesside või ärimudelite loomine. Selle eesmärk on luua lisandväärtust, suurendada tõhusust või parandada kasutajakogemust ning saavutada konkurentsieelis. Innovatsioon eristub leiutisest peamiselt selle rakendamisest ja levikust.

Innovatsioon jaguneb tavaliselt tüüpidesse: tooteinnovatsioon (uue või parendatud toote lisamine), protsessiinovatsioon (tegutsemise viisi muutmine, näiteks tootmise või teeninduse efektiivsuse parandamine), ärimudeli innovatsioon (tulu ja väärtuse loomise mehhanismi ümberkujundamine) ning organisatsiooni- või juhtimisinnovatsioon. Samuti eristatakse samm-sammulist (incremental) ja murrangulist (radical) innovatsiooni, olenevalt uuenduse ulatusest ja turudest, mida see mõjutab.

Allikad ja soodustajad: innovatsioon algab ideedest nii ettevõtte sees kui ka väljastpoolt, sealhulgas teadus- ja arendustegevusest, kasutajate kaasamisest, koostööst ülikoolide ning ettevõtete vahel ning avalikust sektorist. Avatud innovatsioon ja avatud koostöö suurendavad ressursse ning kiirendavad uuenduste kasutuselevõttu.

Levikut ja mõju kirjeldatakse sageli Rogersi difusiooniteooria kaudu. See selgitab, kuidas uued ideed levivad ühiskonnas adopterite kaudu, alustades varajastest ja laienedes laiemale kasutusele. Innovatsioonil on mõju konkurentsile, tootlikkusele, töökohtadele ja sotsiaalsetele tulemustele, kuid mõju on kontekstispetsiifiline ning võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.

Mõõtmine ja väljakutsed: innovatsiooni mõju on keeruline mõõta. Tavaliselt hinnatakse investeeringute tasuvust, ajakulu turule (time-to-market), tootlikkust, kvaliteeti ja klientide rahulolu. Väljakutsed hõlmavad riski, finantseerimise piiranguid, reguleerivaid takistusi ja tarbijate käitumise ebakindlust.